Delta materjalid on järelkuulamiseks

Received: from erosl10 (unknown [192.168.111.88])
by mail.err.ee

——– Original Message ——–

Subject: Klassikaraadio uudiskiri
Date: Fri, 12 Nov 2010 15:44 +0200
From: Laura Teder <laura.teder@err.ee>
Reply-To: Laura Teder <laura.teder@err.ee>
To: Laura Teder <laura.teder@err.ee>

JÄRELKUULA KLASSIKARAADIO SAATEID INTERNETIST
Tuletame meelde, et Klassikaraadio koduleheküljelt on võimalik kuulata kultuurisaateid ja muusikaprogramme, sealhulgas nüüdsest ka päevase kultuurimagasini Delta helilõike. Delta materjalid on järelkuulamiseks kahe nädala jooksul pärast saate toimumist.
Alates oktoobrist on kuulajad üha aktiivsemalt hakanud Delta lugude järelkuulamise võimalust kasutama. .a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=76&kid=103″>Kuula intervjuusid siit.
Kõige järelkuulatavamad Klassikaraadio saated on endiselt sarja Traditsiooni tarkus mitmed osad, samuti muusikaprogrammid .a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=88&kid=132″>Meditatsioon ning .a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=81&kid=114″>Fantaasia. Suur huvi on saatnud saateid .a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=873&kid=226″>Areaal ja .a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=78&kid=110″>Räägivad.
Väga aktiivselt on kuulajad huvi tundnud ka võimaluse vastu kuulata uuesti .a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=125&kid=207″>kontserdiülekandeid. Kontsertidest oli oktoobris populaarseim Peeter Lilje mälestuskontsert 22. oktoobril, kus debüteeris Eesti Kontsertkoor.
GIJA KANTŠELI 75
Reedel, 12. novembril kell 19.05, vahendab Klassikaraadio audio- ja videoülekandes Gija Kantšeli 75 kontserdi. ERSOt dirigeerib Andres Mustonen.
Esinevad Maksim Rõsanov (vioola), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, dirigeerib Andres Mustonen.
Kontserdi vaheajal kuulame katkendeid Gija Kantšeli kohtumisest EMTA kammersaalis 11. novembril 2010.
Ülekannet Estonia kontserdisaalist vahendavad helirežissöör Aili Jõeleht, heliinsener Jaan Tsadurjan, operaator Monika Rõžov ja toimetaja Mirje Mändla.
Videopilti vahendab Ivan Panasjuk. Kohtumise Gija Kantšeliga salvestas helirežissöör Kaspar Karner.
Gija Kantšeli (pidldil) sündis 1935. aastal 10. augustil Thbilisis. Aastatel 1959-1963 õppis ta Thbilisi konservatooriumis kompositsiooni Iona Tuskija juhendamisel ning tegutses pärast ülikooli lõpetamist vabakutselise heliloojana, mis oli tollases Nõukogude Liidus üsna ebaharilik. Läänemaailmas tärkas Kantšeli muusika vastu huvi siis, kui Philadelphia orkester mängis 1978. aastal tema Nõukogude Liidu riikliku preemia võitnud Neljandat sümfooniat. 1991. aastal lahkus helilooja Gruusiast ning asus koos perega elama Berliini. Aastatel 1995-1996 oli ta Flaami Kuningliku Filharmooniaorkestri resideeriv helilooja Antwerpenis, kus elab tänaseni. Gija Kantšeli loomingu tugisammasteks on sümfoonilised suurteosed. Ta on kirjutanud 7 sümfooniat, instrumentaalkontserte, ooperi “Muusika elavatele”, liturgia “Tuulest leinatud” ning arvukalt kammerteoseid. Mahuka osa tema loomingust moodustab umbes 40 filmile loodud muusika.
KEELEKÕRV
Keel ja kõne manipuleerimise teenistuses.
Tartu ülikooli õppejõud Tiit Hennoste (pildil) tuletab meelde tuntud demagoogivõtteid ja toob näiteid igapäevaelust.
Saatejuht on Maris Johannes.
Kuula laupäeval kell 14.05.
.a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=108&kid=231″>Kuula varasemaid saateid
CHOPINI TÄHTKUJUS
Novembrikuu pühapäeva hommikuti kell 9.05 kordub Liina Vainumetsa saatesari “Chopini tähtkujus” Fryderyk Chopini elust ja loomingust.
Sari on pühendatud Fryderyk Chopini  (1810-1849) 200. sünniaastapäevale.
Saated olid esmakordselt eetris 2010. aasta märtsis.
14. novembril tuleb juttu Chopini elu Pariisis kuni aastani 1836.
21. novembril kohtumisest Georges Sandiga ja Chopini viimastest eluaastatest.

AREAAL: ÖÖKÜLM
Öökülm on eksperimentaalne ja mänguline hiphop-duo, mille muusika pakub vastukaalu agressiivse gängstaräpi jäljendamisele. Eestikeelne sõnavool võib kuulajateni tuua sotsiaalsed sõnumid või olla lihtsalt meelelahutuslik, kuid kindlasti on Öökülm näide avatud suhtumisest muusikasse, tekstidesse ja kogu hiphopi-kontseptsiooni üldisemalt. Olulised pole standardid, vaid pigem uute ja intrigeerivate lahenduste leidmine. MC Lordi riimid ja Melkkeri sämplid peaksid õnnelikuks tegema igaüht, kes peavad lugu kaasahaarava muusikalise tausta ja mõnusa kiiksuga tekstide kooslusest. Kuula pühapäeval kell 21.
Saate autor ja toimetaja Maria Mölder.
.a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=873&kid=226″>Kuula varasemaid saateid.
JÄRELKUULA EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI KONTSERTI
Pühapäeval, 7. novembril oli Klassikaraadios ülekanne Niguliste kirikust, kus esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor, juhatas Saksa dirigent Frieder Bernius. Põhiosa kontserdi kavast moodustasid Heinrich Schützi motetid. Saksa barokiajastu heliloojat Heinrich Schützi peetakse Johann Sebastian Bachi üheks suurimaks eelkäijaks, kes kohandas itaalia koori- ja vokaalstiili saksa polüfooniatraditsiooniga ja juurutas ühtlasi tava luua muusikat saksa keeles. Schützi kõrval kõlasid kontserdil veel Arvo Pärdi tuntud kooriteosed Magnificat, Nunc Dimittis ja Da pacem ning kaks motetti J. S. Bachi sulest. Kaasa tegi Ene Salumäe orelil.
Dirigent Frieder Bernius on juhatanud nii stiililiselt kui žanriliselt erinevat muusikat ning teda hinnatakse eelkõige muusikateoste ajastutruu tõlgenduse tõttu. Saksa muusikaelu aktiivse korraldajana on ta aluse pannud mitmele olulisele muusikainstitutsioonile, näiteks asutas ta kuulsa Stuttgarti kammerkoori. Bernius on EFKK juhatanud varemgi, viimati 2009. aasta jaanuaris kavaga Schützi ja Scarlatti loomingust.
Ülekannet Nigulistest vahendasid helirežissöör Maido Maadik ja toimetaja Karin Kopra.
.a href=”http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1130453&lang=”>Järelkuula siit!
RAADIO ÖÖÜLIKOOLIS ALGAB SARI “EESTI MÜTOLOOGIA”
Raadio Ööülikool püüab rahvakultuuri asjatundjate abiga anda uues sarjas ülevaate sellest, mis meie rahvalugudes ja nende tegelastes võiks olla algupärast ning mis on aja ja eluolude muutumiste käigus mujalt kaasa tulnud. Uuritakse, millesse uskusid meie esivanemad, mida nad kartsid, millele lootsid. Kuidas üldse ümbritsevat on eri aegadel üritatud seletada. Kui vana on regilaul? Miks võis saunaskäik valel ajahetkel väga halvasti lõppeda? Mida erilist on söepudrus? Ja miks Kalevipoeg ikkagi kive lennutas? Küsimustele aitavad vastuseid otsida arheoloog Tõnno Jonuks (pildil), folkloristid Madis Arukask, Ülo Valk ja Risto Järv ning rahvaluuleteadlane Ergo-Hart Västrik.
Sari algab Tõnno Jonuksi sissejuhatava saatega “Eesti mütoloogia ja usund Muinaspõhjala kontekstis”. Eetris Klassikaraadios pühapäeval, 14. novembril kell 22.05. Järgmistel nädalavahetustel on kavas Madis Arukase saade “Eesti regilaulu mütoloogia läänemeresoome kontekstis”; Ülo Valgu “Usundilised jutud ehk muistendid”; Risto Järve “Eesti muinasjuttude fantaasiamaailm”; Ergo-Hart Västriku “Rahvusmütoloogia ja Kalevipoeg”.
“Eesti mütoloogia” toimetaja on Riho Laurisaar. Helirežissöör Külli Tüli.
KUNSTIMINISTEERIUM
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu korraldusel toimus kõnepäev “Vaidlused asjade seisu üle”, kus teemadeks olid näiteks museion ja academia – pilt ja teooria, kunstiajakirjandus, alternatiivsed institutsioonid jpt.
Kunstiministerium teeb kokkuvõte sellest, milline on “asjade seis”.
Tartu möliseb seekord Loop galerii ja DUUL 2010 näituse teemadel.
Saate autor Maarin Mürk.
Kuula pühapäeval kell 14.05.
NYYD-MUUSIKA: LEPO SUMERA
Laupäeval kell 16.05 saab kuulata saateid Lepo Sumerast (1950-2000).
Sumera 1988. aasta suvest räägib heliloojaga Edgard Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 16. septembril 1988. aastal.
Lepo Sumera tutvustab ka ise oma loomingut.
Kõlavad Sumera teosed: Balletisüit; “Boris Björn Baggerile ja ta sõbrale”; “Pikseloits”; “Pantomiim”; “Saarepiiga laul merest”; “Quasi improvisata”.
Saate autor on Edgar Selberg. ning saade oli esmakordselt eetris 4. mail 1989. aastal.
Sarja toimetas Mirje Mändla.
IDEAALMAAILMADE ARHIIVIST
STEELEYE SPAN – All Around My Hat (1975).
Briti 70ndate elektrilise folk-rocki buumi üks kuulsamaid bände alustas 1969. aastal ning käib veel tänaseni aeg-ajalt koos.
»All Around My Hat« oli nende seitsmes, kõige tuntum ja ka kommertslikult edukaim plaat, ühtlasi ka kõige käredama kitarriga album, millele annab sära hõbehäälne laulja Maddy Prior.
Saate autor on Jaak Johanson.
Saade oli esmakordselt eetris 8. novembril 2008.
Kuula laupäeval kell 21.
OOPERIÕHTU: DONIZETTI “ROBERTO DEVEREUX”
EsmaspäevaL 15. novembril kell 19.05 tuleb ettekandele Gaetano Donizetti (1794-1848) traagiline ooper “Roberto Devereux”.
Ooper Roberto Devereux ehk Essexi krahv on kirjutatud 1837.aastal. Nimikangelase prototüüp on ajalooline isik II Essexi krahv, kes oli kuninganna Elizabeth I õukonnas mõjukas isik.
“Roberto Devereux” on üks neist oopereist, milles Donizetti kajastab Tudorite valitsemise perioodi Inglismaa ajaloos. Ooperi tegevus toimub Kuninganna Elizabeth I (1533-1603) valitsemise
ajal Inglismaal.
Esiettekanne toimus 29. oktoobril 1837.a. San Carlo teatris Naapolis.
Eetrisse pakume salvestust 1. oktoobril 2010 Rooma Ooperiteatris.


Klassikaraadio uudiskiri jõuab teieni, kuna olete selleks Klassikaraadio koduleheküljel soovi avaldanud.
Kui te ei soovi enam uudiskirja saada, palun vastake kirjale: Ei soovi enam uudiskirja saada.