Uue aasta esimene Klassikaraadio uudiskiri

by

——– Original Message ——–

Subject: Uue aasta esimene Klassikaraadio uudiskiri
Date: Fri, 8 Jan 2010 14:47 +0200
From: Laura Teder <laura.teder@err.ee>
Reply-To: Laura Teder <laura.teder@err.ee>
To: Laura Teder <laura.teder@err.ee>
Tere hea kuulaja,
siin on uue aasta esimene Klassikaraadio uudiskiri saadete lühitutvustustega.
Meeldivat kuulamist!
Klassikaraadio toimetus
TÄNASE DELTA TEEMAD
* Filmikommentaaris Doktor Parnassuse imaginaarium.
* Rakvere teatris harrastusteatrite festival. Ago Gaškov.
* Tartus noorte kunstnike näitus.
* Tallinnas Haus Galeriis Enn Põldroosi isiknäitus “Keksukast”.
* TÜ Brasiilia kultuuri doktorant Mele Pesti räägib oma reisiraamatust “Mate ja miljon mahla”.
* Tõnu Õnnepalu räägib oma raamatust “Paradiis”.
* ID-REv räägib oma plaadist “Kuhu kadus joye de vivre”.
* Tartus avatkse padjanäitus “ÕÕülikool”.
* MET Live sarjas linastunud Offenbachi ooperit “Hoffmanni lood”, lahkab lavastaja Liis Kolle.
Saadet toimetab seekord Tõnu Karjatse. Delta on eetris reedeti kell 12.10, kordusena pärast südaööd, järelkuulatav .a href=”http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=76&kid=103″>siit.
KEELEKÕRV
Keelekõrva saadet saab nüüd kuulata ainult Klassikaraadiost!
Kuidas arvestab keelekorraldus keele muutusi? Kui igavikuline on eesti keele grammatika? Bürokraatia keel ja diplomaatia keel. Keelemuutuse tee grammatikasse. Keelepoliitika ja keeleajalugu. Õpitud keel ja keelevaist. Suuline ja kirjalik keel. Emakeel ja võõrkeel. Släng ja laste keel. Infotehnoloogia ja keel. Raha keel. Need on vaid mõned teemad, millel peatub saade Keelekõrv.
Saates kõnelevad õpetajad, luuletajad, akadeemikud, tõlkijad, poliitikud ja teised, kelle jaoks keel on tööriist.
Kommenteerivad, korraldavad ja õpetavad keeleteadlased.
Eetris laupäeviti kell 14 ja kordub kolmapäeviti kell 16 (alates 20. jaanuarist). Saatejuht on Maris Johannes (pildil).
Kommenteeri saadet! .a href=”mailto:maris.johannes@err.ee”>maris.johannes@err.ee
IDEAALMAAILMADÈ ARHIIVIST
Igor Garšnek tutvustab 9. jaanuaril kell 21 ja 10. jaanuaril kell 23 SANTANA & JOHN McLAUGHLIN albumit Love Devotion & Surrender (1973).
AADU HINDI “TUULINE RAND” RAADIOEETRIS
Raadioteatris etendub sel pühapäeval Muhumaal Külasema külas sündinud kirjaniku Aadu Hindi (10. 01.1910 – 26. 10. 1989) “Tuuline rand”, lugu rannarahva saatusest.
Kalurielu hästi tundva Hindi romaan-epopöa “Tuuline rand” on silmapaistvamaid ja kunstiküpsemaid teoseid Nõukogude Eesti kirjanduses.
Aadu Hint on kirjutanud teosed “Kuldne värav”, “Tulemees“, “Vesse poeg“, “Oma saar“, “Angerja teekond“, tuntuim on siiski tema neljaosaline raamatute seeria “Tuuline rand“. Kogu oma elu tundis kirjanik tõsist muret väljasureva kalurikülade kultuuri pärast.
Osades Johannes Kaljola, Anna Tamm, Aleksander Randviir, Hugo Laur jpt.
Teatrilavastuse põhjal, režissöör Kaarel Toom. Salvestatud 1951.
Kuula Raadioteatri etendust pühapäeval, 10. jaanuaril kell 15.
 Raadioteatri etendused on järelkuulatavad:
.a href=”http://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaengarhiiv”>http://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaengarhiiv
AREAAL: ID_REV
“Areaal” tutvustab olukorda uue ja põneva eesti muusika levikualal.
Ansambel id_rev on läbinud õige mitmeid metamorfoose, alustades 1990. aastate teises pooles Idiootsuse Revolutsiooni nime all pungilaines ning jõudes uuel aastatuhandel selleni, et id_revi on seostatud postrocki voolu Eestisse saabumisega.
Eesti luuletajate tekstid loovad pinnase tundlikele helimaastikele, millele lisab värvi ainuomaselt pehme, aga ometi sisendusjõuline vokaal.
2009. aasta novembris esitletud “Kuhu kadus joie de vivre?” on osutunud üheks oodatumaks plaadiks, enne seda tuli eelmise albumi “Sina ei” lugusid kedrata kaheksa aastat. Uus materjal annab aimu uuenenud kõlamaailmast, mis ei piirdu enam kaunite kitarririffidega, vaid on senisest rohkem avatud tänastele tehnoloogilistele võimalustele.
id_revi moodustavad Neeme Lopp (vokaal, kitarr, klahvpillid), Margus Tamm (basskitarr), Arie Passov (kitarr), Randel-Won Nava (trummid) ja Kaupo Kaldmäe (elektroonika).
Saate autor Tõnu Karjatse, toimetaja Maria Mölder.
Kuula pühapäeval, 10. jaanuari kell 21, kordusena 11. jaanuaril kell 23.
MUUSIKAT PARIMATEST OPERETTIDEST
Kuula valikut maailma armastatumatest operettidest ja muusikalidest neljapäeviti ja pühapäeviti. Muusikavaliku teeb Tiina Kuningas.
Alates jaanuarist on eetris uus opereti- ja muusikalikontsert “Helisev muusika”.
Kuula pühapäeviti kell 12 ja neljapäeviti kell 16.
.a href=”http://klassikaraadio.err.ee/uudised?news=3729″>Vaata kava!
ECM – AEG, RUUM JA VAIKUS
Jaanuari teisipäevadel kordub NYYDmuusika raames kümme aastat tagasi valminud kolmeosaline saatesari eesti muusikale palju kuulsust toonud plaadifirmast ECM.
Saate autor on Immo Mihkelson.
I saade on eetris 12. jaanuaril kell 21 – Ruum. ECM-i lugu ja Manfred Eicheri kõlavisioon.
.a href=”http://klassikaraadio.err.ee/uudised?news=3724″>Loe pikemalt siit
Fotol: Manfred Eicher (Marek Vogel, ECM Records).
TALVEÕHTUNE KITARRILÕÕM
Kolmapäeval, 13. jaanuaril kell 19 on Klassikaraadios ülekanne Estonia Talveaiast, Eesti kitarriokteti (EGO) kontserdilt “Leegitsevad kitarrid”.
Fantaasiarikkaid improvisatsioone ja seadeid esitavad basskitarristid Jaak Sooäär, Kalle Tikas, Mart Soo, Paul Daniel, Robert Jürjendal, Tarvo Kaspar Toome, Tõnis Leemets ja Virgo Sillamaa.
ROMANSID HVOROSTOVSKI JA ILJA ESITUSES
14. jaanuari albumitunnis tutvume uue albumiga (2009), millel Pjotr Tšaikovski romansse esitavad bariton Dmitri Hvorostovski (pildil) ja Ivari Ilja klaveril.
Dmitri Hvorostovski on hetkel maailma hinnatumaid baritone. Tema koostöö eesti pianisti Ivari Iljaga kestab juba aastaid.
Mullu aprillis New Yorgi Carnegie Hallis toimunud kontserdi kohta kirjutati muu hulgas: “… need olid vene romansid, kus verisulis armunu ei hulla kevades, vaid on mattunud hämaruse ja südamevalu valinguisse. D. Hvorostovski kasutas oma luksuslikult sügava ja värvika hääle lõpmatuid varjundeid, tuues esile kurbuse ja kannatuse igatsevaid nüansse … Ta laulis suure paatosega ning tema imetlusväärsed ekspressiivsuse ja dünaamika varjundid peegeldusid vastavalt Ivari Ilja mängus, kes on eeskujulik kontsertmeister. Ta oli võrdselt tundeline kaaslane nii marulisuses kui kui ka ohjeldatuses…”
Albumit tutvustab ja Ivari Iljat intervjueerib Kersti Inno.
Kuula neljapäeval 7. ja 14. jaanuaril kell 15.15
TALVEKLASSIKA DOMINANDID
Esmaspäeval 11. jaanuaril, saatejuht Kalev Vaidla.
Dominandiks on inglise päritolu tšellist Jacqueline du Pré, kelle sünnist möödub jaanuari lõpus 65 aastat. Olgugi, et raske haigus tema karjääri 28-aastaselt katkestas, oli ta jõudnud juba selleks ajaks mängida paljude maailma tipporkestrite ees ning teinud mitmeid salvestusi. Saates esitab Jacqueline du Pré koos Philadelphia Orkestriga Daniel Barenboimi juhatusel
Camille Saint-Saensi Tšellokontserdi nr. 1 a-moll.
Teisipäeval 12. jaanuaril, saatejuht  Nele-Eva Steinfeld.
Kõnealuseks on läti väljapaistev dirigent, maailmas paljude mainekate orkestrite eesotsas onud ning hetkel Amsterdami Kuningliku Kontserdimaja Orkestri peadirigent Mariss Jansons.
Kolmapäeval 13. jaanuaril, saatejuht Marius Peterson.
Eesti keele seletav sõnaraamat (imeline tööriist, mis nüüd ka internetis) kirjeldab sõna MASURKA järgmiselt: “erksa, hrl. punkteeritud rütmiga 3/4‑ v. 3/8‑taktis poola rahvatants; selle
tantsu muusika (ka kunstmuusika)”. 2006. aastal ilmunud Väike Entsüklopeedia lisab aga sulgudesolevale: “Kunstmuusikas on tuntud Fryderyk Chopini masurkad klaverile”. Poola keeles on selle tantsu nimi “mazurek”. Sellist nime kannab ka Ülestõusmispühade ajal traditsiooniliselt valmistatud peen kook. Küllap sõi sellist kooki omal ajal ka Chopin, küllap kuulis ta ka külapillimehi keerulisi masurkasid mängimas. Dominandiminutid ongi täna masurka päralt – pärimuslikud vahelduvad Chopini omadega. 2010 on ka Fryderyk Chopini  aasta – möödub 200 aastat tema sünnist.
Lähemalt vt: .a href=”http://www.youtube.com/user/polishtraditional”>http://www.youtube.com/user/polishtraditional ja http://
.a href=”http://www.chopin2010.pl/en”>www.chopin2010.pl/en

Neljapäeval 14. jaanuaril, saatejuht Tiina Kuningas.
Ludvig van Beethoveni Viiulikontserdi klaverivariant D-duur op. 61.
Esitavad Felicja Blumental ja Brno Filharmoonia orkester Jiri Waldhansi juhatusel. Ettepaneku klaveriseadeks tegi heliloojale kirjastaja Muzio Clementi. Klaverivariant ei saanud paraku nii populaarseks kui 1806. aastal valminudd Viiulikontsert, samuti ei saanud see võistelda Beethoveni klaverikontsertidega. Arvatakse, et Beethoven nõustus Clementi ettepanekuga sellepärast, et päästa Viiulikontserdi esmavariant, milles ta esitaja, Franz Clementi soovil, muudatusi oli sunnitud tegema. Klaverivariandile , mis valmis varsti pärast  Viiulikontsert 1807 aastal, lisas Beethoven ka neli uut kadentsi 1969. aasta Beethoveni koguteoste uus väljaanne sisaldas esmakordselt klaverivarianti koos kõigi nelja kadentsiga, mis pakkus pianistide repertuaarile
väärtuslikku täiendust.

Klassikaraadio uudiskiri jõuab teieni, kuna olete selleks Klassikaraadio koduleheküljel soovi avaldanud.
Kui te ei soovi enam uudiskirja saada, palun vastake kirjale: Ei soovi enam uudiskirja saada.