Klassikaraadio uudiskiri jõuab teieni

Received: from erosl10 (unknown [192.168.222.155])
by mail.err.ee
——– Original Message ——–

Subject: Klassikaraadio uudiskiri
Date: Fri, 19 Feb 2010 15:43 +0200
From: Laura Teder <laura.teder@err.ee>
Reply-To: Laura Teder <laura.teder@err.ee>
To: Laura Teder <laura.teder@err.ee>
Tere hea kuulaja,
kutsume Sind Klassikaraadio vahendusel kuulama ja vaatama Arvo Pärdi Neljanda sümfoonia Eesti esiettekannet, nautima Mahleri Viiendat sümfooniat ning tutvuma Chopini loominguga, samuti tähistama Eesti Vabariigi 92. aastapäeva koos meiega – eetris on Rannapi 25 aastat keelatud kantaat “Ilus maa” ja veel palju ilusat muusikat.
Tervitades,
Klassikaraadio toimetus

ARVO PÄRDI NELJAS SÜMFOONIA KÕLAB EESTIS
Laupäeval 20. veebruaril kell 19 toimub Tallinnas Niguliste kirikus Arvo Pärdi neljanda sümfoonia “Los Angeles” Eesti esiettekanne. Nargen Festivali orkestrit juhatab Tõnu Kaljuste. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande nii raadioeetris kui ka internetis – videopilt on nähtav ERR-i koduleheküljel, aadressil otse.err.ee/eri.
Arvo Pärdi eelmisest sümfooniast, mis kannab järjekorranumbrit kolmas, lahutab uut sümfooniat peaaegu 40 aastat. Möödunud aasta jooksul on Arvo Pärdi neljas sümfoonia, 34-minuti pikkune heliteos, kõlanud paljudes maailma riikides, sageli Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.
Kontserdil on kaastegev ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel, esitades Pärdi teosed Veni creator, Most Holy Mother, Da pacem Domine ja Ein Wallfahrtslied.
Arvo Pärdi Neljanda sümfoonia maailmaesiettekanne toimus 2009. aasta jaanuaris Los Angelese sümfoonikute esituses ja Esa-Pekka Saloneni juhatusel.

Klassikaraadio otseülekande vahendavad helirežissöör Tanel Klesment, video-operaator Ivan Panasjuk ja toimetaja Mirje Mändla.

TÄNA KONTSERDISAALIS: GUSTAV MAHLERI SÜMFOONIA NR. 5
2010. aastal tähistatakse muusikamaailmas 150 aasta möödumist Austria helilooja ja dirigendi Gustav Mahleri (pildil) sünnist. Sel reedel kõlab ERSO esituses Mahleri Sümfoonia nr. 5, orkestri peadirigent Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel.
Mahleri Sümfoonia nr. 5 valmis 1902. aastal. Mahleri oli ajavahemikul 1897-1907 Viini Õukonnaooperi  muusikajuht. Sajandivahetusel juhatas ta kolm hooaega ka Viini Filharmoonikuid. Igal hooajal anti üheksa sümfooniakontserti ning see tekitas publikut suur huvi. Mahler juhatas Viini Filharmoonikuid nende esimesel välisturneel 1900. aastal Pariisis.
1902. aasta kevadel abiellus Mahler endast 20 aastat noorema Alma Schindleriga, neil sündis kaks tütart – 1902. aastal Maria Anna ja 1904. aastal Anna Justine.  Sümfoonias nr. 5 on neljandas osas Mahleri armastusavaldus Almale.
Sümfoonial on viis osa, mis omakorda grupeeruvad kolme suurde alalõiku. Sümfoonia esimene osa on leinamarss, mille trompetiteema pärineb Mahleri vokaaltsüklist “Laulud surnud lastest”.  Keskmise perioodi sümfooniates, kuhu kuulub ka Sümfoonia nr. 5, otsib Mahler vastust küsimusele, kas inimesel jätkub vaimujõudu võitluseks eluteel ette tulevate raskuste – mõistmatuse, vaenu ja traagikaga. Sümfoonia nr. 5 annab sellele küsimusele jaatava vastuse.
Kuula 19. veebruaril kell 19.
Otseülekannet vahendavad helirežissöör Aili Jõeleht ja toimetaja Mirje Mändla.
Kontsert on Klassikaraadio kodulehel järelkuulatav.
EESTI VABARIIK 92. KLASSIKARAADIOS
Eesti Vabariigi aastapäev Klassikaraadios 24. veebruaril pakub nii Krossi ja Kaalepit kui ka Ellerit, Tüüri ja Rannapit.
Kell 9.30 – Jutujärjes loeb Jaan Kross katkendi oma romaanist “Tabamatus” (salvestatud 1991).
Kell 10 – Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia “Pietas” (esiettekanne Eestis) esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer).
Salvestus on tehtud 16. oktoobril 2009 Estonia kontserdisaalis, toonmeister Maido Maadik.
Kell 11 – “Mu suul ei ole sulgejat”. Esinevad ETV tütarlastekoor, Ivo Linna ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli bigbänd. Dirigent Aarne Saluveer. Salvestatud Estonia kontserdisaalis 22.veebruaril 2010.
Kell 12 – 14 on Päevaklassika stuudios Robert Staak.
Kell 14 – Eesti kaunimat luulet loevad Mikk ja Carmen Mikiver, musitseerib Heiki Mätlik. Kõlavad Lydia Koidula, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Ernst Enno, Paul-Eerik Rummo jt tekstid. Salvestatud Raadioteatris 2000.
Kell 15 – “Mu isamaa on minu arm”, Gustav Ernesaksa laule esitab Eesti Rahvusmeeskoor.
Kell 16 – “Keelekõrva” peategelane on Ain Kaalep. Saate toimetab Maris Johannes.
Kell 18 – Otseülekanne pidulikult kontserdilt Vanemuise kontserdimajas. Aastapäevakõne peab Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Kell 19.15 – Aasta muusik 2009, valik kontserdilt, kus Aasta Muusiku tiitel anti üle Ivo Linnale. Temaga koos musitseerivad Ain Agan ja Raivo Tafenau. Saatejuht on Margit Kilumets. Salvestatud 10. jaanuaril 2010 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis.
Kell 20 – Eesti meeleolud:
* Rein Rannap / Hando Runnel – Kantaat “Ilus maa”
* Rein Rannap – Noortekontsert
* Mart Siimer – Kantaat “Püha Miikaeli mõõk”
Kell 21 – Eesti interpreedid:
* Urmas Sisask – Eesti missa
* Eduard Tamme loomingut.
Kell 22 – Olemine. Paradiisi radadel. Tõnu Õnnepalu loeb oma uut raamatut “Paradiis” Hiiumaal Reigi kirikus ja räägib raamatu saamisloost. Saates kõlab Lauri-Dag Tüüri muusika.
Saate autor on Tiia Teder.
Kell 23 – Tõnis Mägi, Vox Clamantis ja Püha Miikaeli Poistekoor.
Kontsert “O Adonai” on salvestatud 20. detsembril 2009 Tallinna Jaani kirikus, toonmeister Tanel Klesment.
EETRIS ON KEELATUD TEOS “ILUS MAA”
Eesti Vabariigi 92. aastapäeval kõlab eetris Rein Rannapi kantaat “Ilus maa”, mis helilooja sõnul oli 25 aastat keelatud.
Rein Rannapi kantaadi “Ilus maa” tekst on pärit Hando Runneli luuletsüklist, mis ilmus 1982. aastal luulekogus “Punaste õhtute purpur”. Raamat keelati ja võimude käsul korjati raamatupoodide lettidelt. Muusika jälgib luuletsükli ülesehitust, teksti järjekord on sama, mis raamatus.
Rannap on oma kantaadi kohta öelnud, et muusika kirjutas ta kohe kui leidis teksti, teose esiettekanne oli ansambli Ruja poolt Tartu Muusikapäevadel 1982. aastal. Tallinna ettekanne oli Rannapi 30. sünnipäeval 1983, publik tõusis püsti ja seisis haudvaikuses. Pärast sellist publiku reaktsiooni teos keelati.
Tartu Muusikapäevade 30. aastapäeva kontserdil tuli kantaat veerandsajandipikkuse vaheajaga taas ettekandele.
Kantaatide “Ilus maa” ja “Taevas ja maa” salvestus toimus Klassikaraadio poolt sügisel 2009.
Teose esitasid Rein Rannap, Laur Joamets, Vambola Krigul, ansambel Kosmikud, Tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor ja dirigent Tiia-Ester Loitme, toonmeister Tanel Klesment, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Salvestisest on välja antud heliplaat “Ilus maa”.
Rein Rannapi kantaat “Ilus maa” kõlab Klassikaraadios 24. veebruaril kell 20.
DELTA TEEMAD 19. VEEBRUARIL
* Endla teatri noored tulid välja komöödiaga “Mis valemiga?”. Üks näidendi autoritest, Triinu Ojalo ning noored näitlejad Eliis Vaiksaar ja Karl Verlin andsid aru.
* Vanemuise teatris esietendub homme “Huntluts”, millest räägivad lähemalt lavastaja Ingo Normet (pildil) ja Arnu osatäitja Robert Annus.
* Animateegi sarjas on seekordseks külaliseks hispaanlane Pedro Rivero. Kumu auditooriumis linastub tema “Animal crisis”. Stuudios oli sarja korraldaja Dagmar Reinolt.
* Haus Galeriis saab tutvuda noore eksootilise maalikunstniku, Stanislav Antipovi isiknäitusega “Maa ja taeva vahel”.
* Teater NO99 on tähistamas oma esimest imetillukest juubelit. Sel puhul ajasime juttu teatri juhi ja lavastaja Tiit Ojasooga.
* Tartus tutvustas oma värsket raamatut “Kolm yksiklast” Lauri Sommer.
* Salme kultuurikeskuses astuvad üles noored vanamuusikud. Kontsert-etendusest “Parnass” rääkis Neeme Punder.
* Tõnu Karjatse Filmikommis Jason Reitmani “Õhus”.
Saadet toimetab Maile Nairis. Kuula keskpäevase saate kordust sama päeva südaööl või internetist.
HELIKAJA TEEMAD 20. VEEBRUARIL
* Laupäeval tuleb Eesti esiettekandele Arvo Pärdi Neljas sümfoonia. Kontserdist räägib dirigent Tõnu Kaljuste (pildi).
* Anu Kõlar kaitses 15. jaanuaril filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oma väitekirja “Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu”.
* Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing esitles Aastaraamatut 2009
* Tartu EMLS meeskoori 20.aastapäeva kontserdist räägib Aleks Kasepalu.
* Mederi saalis toimuvast kontserdist Till Eulenspiegel räägib Mati Lukk.
* Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale pühendatud kontserdist räägib dirigent Arvo Volmer ja valmivast filmist režissöör Katrin Lauri.
* Eesti Kontsert esitles Kuressaares eeloleval suvel toimuvaid Saaremaa ooperipäevi.
Saate seadsid kokku operaatorid Katrin Maadik ja Helle Paas ning toimetaja Kersti Inno.
Kuula laupäeval kell 9.05, kordusena kell 15.05.
CHOPINI EESTI RAADIO ARHIIVIST
Fryderyk Chopini 200. sünni-aastapäeva puhul on võimalus taas kuulata Helju Taugi tehtud saateid raadioarhiivist.
Pühapäeval 21.veebruaril kell 9.05 “Chopin – õrnus, jõud ja kõlailu”, II saade
Chopini loomingust vestlevad pianistid Helju Tauk ja Lilian Semper.

Saade oli esmakordselt eetris 19. juunil 1999.
Arhiivisaateid toimetab Kersti Inno.
Pildil Fryderyk Chopin.
“KEELEKÕRVA” ERISAADE: AIN KAALEP
Vabariigi aastapäeva eel on 20. veebruaril kell 14 eetris Keelekõrva erisaade, mis keskendub Ain Kaalepile (pildil).
Eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija Ain Kaalep (4. juuni 1926) sündis Tartus haritlaste peres, õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis (lõpetas soome-ugri keelte alal 1956). Aastail 1989-2001 oli ajakirja Akadeemia peatoimetaja.
Kaalep on pälvinud mitmeid auhindu: Juhan Liivi luuleauhind (1984), Riigivapi III klassi teenetemärk (1996), Rahvusmõtte auhind (2008), jt ning tänavu Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind ja Jaan Krossi kirjandusauhind.
Saates Keelekõrv räägib Ain Kaalep keelest ja kirjandusest, tõlkimisest ja tõekspidamistest, õigekeelsusest ja heakeelsusest.
Saate toimetab Maris Johannes.
Saate “Heakeelne Kaalep” I osa on eetris 20 veebruaril kell 14 (kordusena 3 märtsil kell 16) ja II osa 24. veebruaril kell 16, kordusena 27. veebruaril kell 14.
ROSTRUM 2009
Seekord arutavad teoseid Helena Tulve, Ia Remmel, Märt-Matis Lill ja Tiia Teder.
* Jürgen Simpson (Iirimaa) – Sigilum
* Sebastian Stier (Saksamaa) – Strahlensatz
* Marko Nikodijevic (Serbia) – music box (selbstportrait mit Ligeti und Strawinsky (und Messiaen ist auch dabei)
Kuula teisipäeval kell 19.
EESTI INTERPREEDID
Kõlavad järgmised teosed:
* Urmas Sisask – Eesti missa (Tallinna Kaarli Kiriku Kontsertkoor, Piret Aidulo, Urmas Sisask, dirigent Ene Üleoja)
* Eduard Tamm – “Eesti rapsoodia” viisil “Kui ma olin väiksekene”; Avamäng-improvisatsioon laulu “Tule koju” teemal; Fantaasia “Unenägu raudteerongis” (Eesti Kaitseväe Orkester, dirigent Peeter Saan).

Kuula 24. veebruaril kell 21
Pildil Urmas Sisask.
PÄEVAKLASSIKA DOMINANDID UUEL NÄDALAL KELL 13.05
E 22. veebruar, Jaak Jõekallas.
Dominandis tuleb juttu legendaarsest itaalia tenorist Franco Corellist, keda on peetud tänu väga heale välimusele ja kaunile häälele 20. sajandi tenorite kuningaks. Franco Corelli esituses kõlavad aaria Amilcare Ponchielli ooperist „Gioconda“ ja Salvatore Cardillo „Tänamatu süda“.

T 23. veebruar, Maile Pent.
Täna möödub 325. aastat Georg Friedrich Händel`i (pildil) sünnist, mistõttu on nii dominandiminutid kui ka suur osa kogu esimesest kontserditunnist pühendatud tema loomingule. Dominandis tuleb lähemalt juttu Händeli viiulisonaatidest. Neist mõnede autorlus on küll kahtluse alla seatud, kuid oma suurepärasuses võiksid need siiski ka Händelile kuuluda. Nii kuulamegi saates üht “kaheldavaist”, sonaati F-duur Andrew Manze ja Richard Egarri esituses.
K 24. veebruar, Robert Staak.
Eesti vaimulik rahvalaul.
Eelmise sajandi alguses kogusid ekspeditsioonidel rahvapäraseid koraaliviise P. Süda, M. Saar, J. Aavik, M. Hermann ja C. Kreek jt. Kreek oli see, kes ka kõikide teiste korjatud viisid kokku kogus ja süstematiseeris. Tänu sellele on saanud võimalikuks nende tõeline taasavastamine viimase paarikümne aasta jooksul muusikute, ansamblite, kooride ja heliloojate poolt.
N 25. veebruar, Liina Vainumetsa
Ansambel L’Archibudelli on keelpilliansambel, mille liikmete arv varieerub kahest kuni kaheksani. Ansambli püsiliikmed on hollandi viiuldaja Vera Beths, saksa vioolamängija Jürgen Kussmaul ja hollandi tšellist Anner Bylsma. Tänu koosseisu vaheldumisele saab ansambel mängida väga mitmekesist repertuaari. Eripäraks on see, et nad eelistavad mängida naturaalsetel soolest viiulikeeltel, järgides ajaloolise esituse põhimõtteid. Saates kõlab Mozart Divertisment nr.17 keelpillidele ja metsasarvedele. Teose esitamiseks liitub eelpoolnimetatutele veel viiuldaja Lucy van Dael ja kaks metsasarvemängijat Ab Koster ja Knut Hasselmann.


——————————————————————————–

Klassikaraadio uudiskiri jõuab teieni, kuna olete selleks Klassikaraadio koduleheküljel soovi avaldanud.
Kui te ei soovi enam uudiskirja saada, palun vastake kirjale: Ei soovi enam uudiskirja saada.